8. märtsil 2017 algatas Jüri Ratase valitsuses e-valimiste korraldamist puudutava seaduse. Eelnõu SE 400 ainus sisu on lühendada 7 päeva pealt e-valimised 3 päeva peale, nagu need toimusid 2007. aastal. See ei lahenda ühtegi tõsist probleemi, millest on kirjutatud järgnevalt. Esmakordselt sai see nimekiri saadetud veebruaris 2016 seaduseelnõu SE 160 menetlemisega seoses. Selle sisu oli kaotada elektroonilise Hääletamise komisjon, võtta ära Vabariigi Valimiskomisjoni töö (anda see Riigi valimisteenistusel) ning kaotada maakondlikud valimiskomisjonid(asemele projektijuhid, kes palkavad personali = kergem äraostmine).
Virgo Kruve ettepanekud said: Martin Kukk(tookord seadusemuudatuse eestvedaja aga lahkus suvel arusaamatul ettekäändel), Jüri Adams, Andres Anvelt, Peeter Ernits, Kalle Laanet, Mart Nutt, Anneli Ott, Andre Sepp, Mihhail Stalnuhhing ja komisjoni välised fraktsioonide juhid Kadri Simson, Urve Tiidus, Priit Sibul, Martin Helme, Andres Herkel
1) Vastavalt põhiseadusele on valimispäev alati pühapäev. Elektrooniline
hääletamine viiakse läbi 10. kuni 4. päevani enne valimispäeva. Põhiseadus
ei keela eelhääletust. Põhiseadus annab hääletuse võimaluse valimispäevaks
ja see peab olema ka elektrooniliselt hääletada soovijatel. Mõistan selle
läbiviimise tehnilisi probleeme ja selle pärast teen ettepaneku piiratud
ulatuses elektrooniliseks hääletamiseks valimispäeval. 1) lubada
valimispäeval elektrooniliselt hääletada ainult elektroonilise hääle
muutmiseks(esmakordselt e-häält anda ei saa); 2) valimispäeval on
elektroonilise hääletamise süsteem avatud koos jaoskondadega avamisega aga
kasutatav lühema aja (3-5 tundi); 3) eelhääletanud valija ei saa hääletada
jaoskonnas paberil (sest ta on eelhääletuse järel märgitud juba valinuks
paberil või elektrooniliselt).
Kulud: väiksed ja on seotud serverite transpordiga tagasi majutuskohta ja
töölepanekuga. Umbes 3 ametniku töö ja lepinguline audiitor ning kaameraga
filmija tasu.
2) Elektroonilise hääletamise tarkvara on siiani auditeerimata. Senised
auditid ja praegune eelnõu sätestavad vaid süsteemi auditeerimise ehk
selle ülesseadmise vastavuse juhenditele. Eelnõus 23) paragrahvid
482–484 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ§ 482. 4) korraldab elektroonilise hääletamise süsteemi
auditeerimise…)
Ettepanek: Lisada juurde nõue: 1) auditeerida valimisrakenduse tarkvara
(hääle andmise tarkvara) ja 2) auditeerida hääle talletamise serveri
tarkvara ja häälte lugemise tarkvara selle lepingupartnerilt tellitud
ulatuses(välja jääb operatsioonisüsteem, antud juhul Debian)
Kulud: ettepanekul on rahaline kulu töö tellimiseks aga see on vajalik
teadmiseks, et valimisrakenduses ei olnud hääletaja petmise funktsiooni ja
tulemuse muutmiseks serveris tagauksi. Valimisrakenduse kood on siiani
salajane, seda ei ole avalikustatud ja keelduti vaatlejale näitamast
kohapeal(2014.). Heiki Sibula juhitud komisjon tellis 2011. aastal
töölepingu alusel valimisrakenduse auditeerimise Martinilt, kes enda
sõnade järgi jäi haigeks ja mingit tööd ei toimunud(audit jäi koostamata).
Alo Heinsalu juhtimisel 2013.-2015. tarkvara auditeerimist isegi ei
tellitud.
3) Elektrooniliselt hääletas kolmandik valijatest. Nende e-hääli saab
lugeda ainult valimispäeval praeguse seaduse ja eelnõu järgi.
Ettepanek: Näha ette elektrooniliste häälte korduslugemine (valimistele
järgneval päeval) kui eksiti seaduse nõuete vastu toimingute läbiviimise
järjekorras, teostajas või ajas. Näiteks olukord, kus logifailide kontroll
annab veateate, korraldajad lähevad edasi tulemuse selgitamisega, sest
üldsus ootab valimistulemust ja piiratud aja tõttu ei ole võimalik leida
logifailide vea põhjust. Või jätab valimisteenistuse juht tulemuse
allkirjastamata ja laseb selle sisestada infosüsteemi(nii ei tehtud 2013.
ja 2014. aga toimus 2015.)
Kulud: peaksid puuduma, sest töötajate palk on ajaperioodi põhine, mitte
päevade alusel. Samuti ei arvestata eraldi kuluna serverite hoidmist ja
transportimist.
Järgnevad ettepanekud puudutavad e-häälte lugemist valimispäeval ja
kulusid ei tekita.
4) Ettepanek: Elektrooniliste häälte lugemist alustada mitte kell 19 vaid
kell 20 (Viide eelnõu 30) paragrahvi 601 tekst muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt: ˮ(1) 
Viimastel Riigikogu valimistel tekkis probleem, et Elektroonilise
hääletamise komisjon(EHK) ei lubanud toimingut pildistada ega filmida.
Ilma selleta ei saa fikseerida võimalikku rikkumist. Näen motiivina katset
varjata vigu. Näiteks 2014. Eeuroopa Parlamendi valimistel sain teha foto,
kus logifailide kontroll andis kriitilise vea teate, sest siis ei
takistatud pildistamist ja filmimist.
Kulud: ettepanek ei tekita kulusid. Ainus mõju on hääletuse tulemuse
avalikustamise viibimine umbes 45 minuti võrra, sest niipalju kulus
viimati häälte kokkulugemiseks ja valimiste infosüsteemi sisestamiseks.
5) Ettepanek: Kontrollida elektrooniliste häälte logifailide terviklust
valimispäeval enne tulemuse sisestamist infosüsteemi ja avalikustamist.
(Viide eelnõu 30) paragrahvi 601 punkt (9) 
See toimus nii 2013. kohalikel kui 2014. Euroopa Parlamendi valimistel
(logifailis oli kriitiline viga aga seda ei uuritud ega selgitatud
kohapeal) aga mitte enam 2015. Riigikogu valimistel. Ilma selleta ei saa
teada, et loeti kõik kehtivaks tunnistatud hääled ja mõnda ei loetud
topelt või jäetud lugemata. Selle tegemata jätmine oli ka minu kaebuse
põhjuseks EHK tegevuse kohta.
Kulud: ettepanek ei tekita kulusid. Vajalik tarkvara on olemas, viimati
tehti logifailide esmakordne kontroll pärast valimispäeva kui tulemus oli
juba infosüsteemi sisestatud ja avalikustatud. Tõsi, selle kontrolli järel
võib selguda probleem logifailis(juhtus 2014) ja tekkida küsimus, kas see
takistab tulemuse sisestamist infosüsteemi. Ometigi on tähtsam probleem
tuvastada enne tulemuse avalikustamist kui olla olukorras, et tulemus on
avalikustatud aga logifailide andmed häälte kohta ei klappinud. Näiteks
loeti kehtivana hääli, mida ei olnudki vastu võetud ja keegi
hääkis/sisestas need serverisse.
6) Ettepanek: Elektrooniliste häälte tulemuse allkirjastab
valimisteenistuse juht valimispäeval peale logifailide tervikluse
kontrolli ja enne tulemuse infosüsteemi sisestamist. (Viide eelnõu
30) paragrahvi 601 punkt (10) 
Nii toimusid 2013. ja 2014. valimised, et komisjoni juht kinnitas
allkirjaga hääletuse tulemuse ja alles siis sisestati see valimiste
infosüsteemi. Nii ei tehtud 2015. ja see oli minu kaebuse teine osa, sest
järgmisel päeval puudusid allkirjastamise juurest Vabariigi
Valimiskomisjoni kõik liikmed.
Kulud: ID-kaardi kasutamisel ei ole kulusid.
Tulemus. Ükski kirja saanud inimene ei vastanud. Ainus ettepanek sai muudatusettepanekuks EKRE fraktsioonilt, et valimispäeval algaks e-häälte lugemine alles jaoskondade sulgemise järel (kell 20) aga seda ei toetatud.
Praeguseks loodud Riigi Valimisteenistus on ilmselt ebapädevam kui varasem Vabariigi Valimiskomisjon. Selle juhi Priit Vinkeli huvi oli eelmistel valimistel seotud ainult sellega, et mis kellaks tuleb USB-võtmed saavad inimesed kohale kutsuda.