Lehe autor Virgo Kruve

Seda lehte kirjutab Virgo Kruve, kes on olnud vaatlejana elektroonilise hääletuse juures alates 2011. aastast. Siin avaldatud tekstid ja pildid on selle jooksul saadud teadmised, tähelepanekud ja mõtted. Selle lehe eesmärk ei ole poolt või vastu olla, vaid pakkuda infot kuvara taga oleva süsteemi toimimisest. Sageli võrreldakse e-valimisi ja interneti pangandust. Mina kasutan ka seda tihti ja teen ülekandeid/makseid teistesse riikidesse, ilma muretsemata süsteemis toimuvate protsesside pärast. Valimistega on keerulisem, sest selle tehinguid inimene ei saa kontrollida ja talle ei pakuta väljavõtet tehingutest. Veendumus, et tehtud valik läks arvesse, tuleb teistsuguste protsessidega. Just sellistest toimingutest olengi huvitunud viimastel valimistel, et arvutis tehtud valik jõuaks ka õigesti loetud häälena valimiste tulemustesse.

Elektrooniline valimine ehk e-valimine

Elektrooniline valimine on hääle andmine ja salvestamine elektrooniliselt. Hääletaja valik salvestatakse ja edastatakse ilma paberit kasutamata.

Mujal maailmas(USA, jne) on valdavaks elektroonilise valimise vormiks valimisjaoskonnas asuv valimismasin (kioskis valimine), kus paberist sedeli väljad kandidaatidega on esitatud ekraanil. Valik tehakse ekraanil spetsiaalse osutamise pliiatsiga või puutetundliku ekraani korral sõrmega. Valijate tehtud hääled salvestatakse valimismasina mälukaardile. Tulemus väljastatakse iga valimismasina kohta ja need liidetakse läbi jaoskondade lõpuks valimistulemusena kokku.

Eestis on kasutusel elektrooniline valimine alates 2005. aasta KOV valimistest. Jaoskondade asemel on kasutusel üle interneti valimine, kus valija annab hääle temale kuuluvas arvutis. See tähendab, et seadme turvalisuse eest vastutab iga valija ise. Täiesti erinev on valimistel antud häälte lugemine. Need loetakse tsentraalselt ehk kõigi jaoskondade valijate hääled antakse keskserverisse, kus need hoitakse kuni valimispäevani kui toimub lugemine. Paberil antud hääled loeb iga jaoskond iseseisvalt ja edastab tulemuse. Eesti interneti valimistel on 1 hiigelsuur jaoskond, milles saab häkkida suurusjärgus 176 tuhat inimeste häält ühekorraga.

Elektroonilise hääletuse eesmärgid

Tagantjärgi olen leidnud erinevaid argumente, miks Eestis võeti kasutusele interneti teel valimine. Selle eesmärk pidi olema nooremate valijate kaasamine, kes ei viitsi jaoskonda minna. Järelikult oli taotlus vanemate inimeste osakaalu vähendamine valimistulemuses. Sellega soositakse erakondi, kelle valijad on noored. Ülejäänud argumendid toon välja eraldi postitusega.

E-valimised ei ole võrreldavad paberiga

Elektrooniline valimine on kehv katse imiteerida paberil valimist. See on libatoode, nagu piraatkaup. Järgitehtud CD-plaat või internetist tõmmatud film. Selle kasutamiseks pead omama arvutit ja teadmisi. Elektroonilist häält ei saa anda valimispäeval, mis tähendab otsuse tegemist 4. päeval enne jaoskonnas paberiga valijaid. Arvutis ei ole anonüümsust, sest internetile on kaasa lisatud logimise funktsioon, info liikumisest jäävad jäljed.