Seadused

Eestis toimub 3 erinevat valimist: parlamendi valimine(Riigikogu), kohaliku omavalitsuse valimine ja Euroopa Parlamendi valimine. Neid kõiki eristab valijate arv ehk ringkonna suurus ja osaleda saavad valijad. Näiteks parlamenti saavad valida Eesti Vabariigi kodanikud(kuid mitte vangid), kohalikku omavalitsust saavad valida ka elamisloaga mitte-kodanikud ning Euroopa Parlamenti valida Eesti kodanikud ja teiste EL-i liikmesriikide kodanikud.

Millised seadused on e-valimisel?

Eestis ei ole eraldi elektroonilise hääletamise seadust. Kogu regulatsioon on siiani olnud Riigikogu valimise seaduses, milles tehakse muutusi kogu elektroonilist hääletust muutvas regulatsioonis ja teiste valimiste seadused viitavad sellele: Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus või Euroopa Parlamendi valimise seaduss).

E-valimine seaduses

Järgnev tekst kehtib KOV valimistel 15. oktoobril 2017. Esmakordselt toimub valimine sellel aastal loodud Riigi valimisteenistuse juhtimisel. Varem oli Vabariigi Valimiskomisjon ja selle juures elektroonilise hääletamise komisjon(EHK). Inimesed on samad olnud: enne EHK moodustamist 2011(kuulusid VVK töötajate hulka, projektijuht) kui valimisteenistuse loomisel.
.
§ 15. Riigi valimisteenistuse pädevus
(1) Riigi valimisteenistuse ülesanne on korraldada elektrooniline hääletamine ja teha kindlaks elektroonilise hääletamise tulemus./…/ Elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla riigi valimisteenistuse juht.
Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon.(§ 37.)
§ 38. Hääletamise aeg
3) kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni hääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 18.00.(valimispäeval e-valida ei saa!)
§ 55. Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Kui valija on hääletanud mitu korda hääletamissedeliga ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata.
§ 771 Riigi valimisteenistus säilitab elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, hävitab riigi valimisteenistus elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme.
§ 85 1. Elektroonilise hääle kontrolli rakendamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 486 nimetatud elektroonilise hääle kontrolli ei rakendata enne 2015. aastat.
(2) Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega võib selles määratud ulatuses alates 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest rakendada katseliselt süsteemi, mis võimaldab valijal kontrollida, kas tema antud hääle on elektrooniliseks hääletamiseks kasutatud rakendus valija tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastanud.
[RT I, 01.11.2012, 1 – jõust. 11.11.2012]
§ 85 2. Elektroonilise hääletamise komisjoni volituste algus
(1) Vabariigi Valimiskomisjon nimetab elektroonilise hääletamise komisjoni liikmed ning esimehe kuu aja jooksul pärast käesoleva seaduse § 171 jõustumist.
(2) Elektroonilise hääletamise komisjoni volitused algavad nimetamisele järgnevast päevast.
[RT I, 01.11.2012, 1 – jõust. 11.11.2012]

71. peatükk ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE
[RT I, 01.11.2012, 1 – jõust. 11.11.2012]
§ 482.  Elektroonilise hääletamise üldpõhimõtted
(1) Elektroonilisel hääletamisel kasutatakse ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi, mida haldab riigi valimisteenistus.
(2) Valija hääletab ise. Käesolevas seaduses ettenähtud tingimustel on valijal võimalik elektrooniliselt antud häält muuta.
(3) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab otsusega:
1) tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise korraldamise üldpõhimõtete tagamiseks;
2) elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjelduse.
(4) Riigi valimisteenistus:
1) kinnitab elektroonilise hääletamise süsteemi infoturbe poliitika, elektroonilise hääletamise protokollistiku ja elektroonilise hääletamise süsteemi tehnilised juhendid;
2) korraldab seadusekohast elektroonilist hääletamist takistavate juhtumite lahendamise;
3) kinnitab elektroonilise hääletamise süsteemi testimise ajakava ja ulatuse ning testimise tulemused ja avalikustab tulemuste raporti;
4) korraldab elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise, mille käigus infosüsteemide audiitor kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi testimise, süsteemi terviklikkuse ja riigi valimisteenistuse toimingute vastavust seadustele, käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel vastu võetud Vabariigi Valimiskomisjoni otsustele ning elektroonilise hääletamise dokumentatsioonile.
[RT I, 06.05.2016, 1 – jõust. 01.01.2017]
§ 483.  Elektroonilise hääletamise ettevalmistamine
(1) Riigi valimisteenistus seab elektroonilise hääletamise süsteemi kasutusvalmis hiljemalt 13. päevaks enne valimispäeva.
(2) Elektroonilise hääletamise toimumise ajal edastab rahvastikuregistri volitatud töötleja riigi valimisteenistusele valijate nimekirja muudatused vähemalt üks kord päevas. Riigi valimisteenistus korraldab muudatuste elektroonilise hääletamise süsteemi kandmise vähemalt üks kord päevas.
(3) Enne elektroonilise hääletamise algust loob riigi valimisteenistus elektrooniliste häälte salastamise võtme ja häälte avamise võtme. Ligipääsuvahendid häälte avamise võtmele jaotatakse Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete ja riigi valimisteenistuse vahel.
(4) Valijarakendus luuakse levinumatele operatsioonisüsteemidele ja hääle kontrollrakendus levinumatele mobiilseadmete operatsioonisüsteemidele. Operatsioonisüsteemid, millele rakendused luuakse, määrab riigi valimisteenistus kindlaks enne iga valimist.
(5) Valijarakendusel on tugi vaegnägijatele.
(6) Riigi valimisteenistus avalikustab enne elektroonilise hääletamise algust valijarakenduse, hääle kontrollrakenduse ning veebilehe autentsuse ja tervikluse tagamiseks vajalikud andmed.
[RT I, 06.05.2016, 1 – jõust. 01.01.2017]
§ 484.  Elektroonilise hääletamise kord
(1) Valija saab käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 3 ettenähtud päevadel hääletada elektrooniliselt käesoleva seaduse § 482 lõikes 1 sätestatud süsteemi kasutades.
(2) Elektroonilise hääletamise süsteemis tuvastatakse valija isik elektrooniliselt käesoleva seaduse § 482 lõike 3 punktis 1 sätestatud otsuses kirjeldatud korras.
(3) Pärast valija isiku tuvastamist kuvatakse valijale tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri.
(4) Valija märgistab oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi, kelle poolt ta hääletab. Elektrooniliseks hääletamiseks kasutatav rakendus salastab valija hääle häälte salastamise võtmega. Valija kinnitab hääletamist e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohase digitaalallkirjaga.
[RT I, 25.10.2016, 1 – jõust. 01.01.2017]
(5) Valija saab pärast hääletamise kinnitamist teate hääle vastuvõtmise kohta.
[RT I, 06.05.2016, 1 – jõust. 01.01.2017]
§ 485.  Elektroonilise hääle muutmine
Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta:
1) hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 3 ettenähtud ajal;
2) hääletades hääletamissedeliga kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva käesoleva seaduse §-s 40–43, 45 või 47 ettenähtud korras.
[RT I, 01.11.2012, 1 – jõust. 11.11.2012]
§ 486.  Elektroonilise hääle kontroll
(1) Valijal on võimalik kontrollida, kas tema antud hääle on elektrooniliseks hääletamiseks kasutatud rakendus valija tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastanud.
[RT I, 01.11.2012, 1 – jõust. 11.11.2012, ei rakendata enne 2015. aastat]
(2) Hääle kontrollrakenduse töötab välja riigi valimisteenistus Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva seaduse § 482 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Valija saab häält kontrollida piiratud aja jooksul piiratud arv kordi käesoleva seaduse § 482 lõike 3 punkti 1 alusel sätestatud nõuete kohaselt.
[RT I, 06.05.2016, 1 – jõust. 01.01.2017]
§ 487.  Elektroonilise hääle arvestamine
(1) Mitme elektrooniliselt antud hääle puhul (§ 485 punkt 1) arvestatakse valija viimasena antud häält.
(2) Pärast elektroonilise hääletamise lõppu koostab riigi valimisteenistus valimisjaoskondade kaupa elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ning edastab selle maakonna valimisjuhtidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. Maakonna valimisjuht edastab nimekirja jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.
(3) Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke elektroonilise hääletamise kohta.
(4) Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit.
(5) Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata.
[RT I, 06.05.2016, 1 – jõust. 01.01.2017]
§ 488.  Elektroonilise hääletamise peatamine, lõpetamine ja mittealustamine
(1) Elektroonilise hääletamise peatamise korral teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid elektroonilise hääletamise peatamisest ning uuesti alustamisest.
(2) Elektroonilise hääletamise mittealustamise või lõpetamise korral teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata sellest valijaid ning teavitab, milliseid hääletamisviise on võimalik elektroonilise hääletamise asemel kasutada.
(3) Kui elektroonilise hääletamise peatamise või lõpetamisega kaasneb elektrooniliselt antud häälte tühistamine, teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid vajadusest uuesti hääletada ning milliseid hääletamisviise saab selleks kasutada.
[RT I, 01.11.2012, 1 – jõust. 11.11.2012]

.
§ 601. Elektrooniliselt antud häälte lugemine
(1) Riigi valimisteenistus teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 19.00.
(2) Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt kolm riigi valimisteenistuse juhi määratud isikut ja vähemalt pool Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust.
(3) Enne elektrooniliste häälte lugemist riigi valimisteenistus:
1) tühistab elektroonilised hääled, mida on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud;
2) eraldab lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest.
(4) Elektrooniliste häälte lugemiseks kasutavad Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed ja riigi valimisteenistus käesoleva seaduse § 483 lõikes 3 sätestatud ligipääsuvahendeid, mis tagavad juurdepääsu häälte avamise võtmele.
(5) Riigi valimisteenistus teeb iga valimisjaoskonna ja alaliselt välisriigis hääletanud valijate kohta kindlaks:
1) elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
2) kehtetute elektrooniliste häälte arvu;
3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 alusel tühistatud elektrooniliste häälte arvu;
4) kandidaatidele ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu.
(6) Elektrooniline hääl, mis ei sisalda valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, on kehtetu.
(7) Elektrooniliselt antud häälte lugemine on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma riigi valimisteenistuse juhi määratud isikute suulisi korraldusi. Häälte lugemise juures viibivad isikud ei või võtta häälte lugemise ruumi kaasa sidevahendeid ega lahkuda sealt enne kella 20.00.
(8) Hääletamistulemusi ei avalikustata enne kella 20.00.
(9) Riigi valimisteenistus sisestab hääletamistulemused valimiste infosüsteemi viivitamata.
(10) Riigi valimisteenistuse juht allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli.
[RT I, 06.05.2016, 1 – jõust. 01.01.2017]

Tsiteeritud 2017 KOV valimist reguleeriva Riigikogu valimise seaduse teksti lõpp.

Kokkuvõte

Valimispäeval ei saa elektrooniliselt hääletada, see toimub 10. kuni 4. päevani ENNE valimispäeva. Kui on mitu elektroonilist häält, siis kehtib viimane. Kui on lisaks antud paberhääl, siis tühistatakse kõik elektroonilised ja loetakse paberhääl. Kui on mitu eelhääletuse paberhäält ja e-valimiste hääl, siis tühistatakse kõik.

Elektroonilisi hääli saab lugeda ainult valimispäeval. Vigade või võltsimise korral korduslugemine ei ole võimalik. Lugemise protsess ei ole läbipaistev, sest pildistada või filmida ei lubata, sest alustatakse enne (kell 19) kui on suletud valimisjaoskonnad (kell 20).

Elektrooniliselt antud häälte tulemus sisestatakse valimiste infosüsteemi kohe valimispäeval ja alles päev(ad) hiljem kontrollitakse, et süsteem töötas tõrgeteta, loeti valijatelt saadud hääli. See on probleem, sest võimaldab valimispäeval piiratud läbipaistvusega panna toime elektrooniliste häälte võltsimise ja nii seadustada “häkitud tulemus,” kuna süsteemi ei kontrollita enne antmete “ametlikuks tegemist.” Pöörake tähelepanu, et auditeerimine ei puuduta tarkvara, vaid räägitakse laiemalt “mille käigus infosüsteemide audiitor kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi testimise, süsteemi terviklikkuse ja riigi valimisteenistuse toimingute vastavust seadustele.” See on selline auditeerimine kui “audiitor” seisab ATM-i kõrval (pangaautomaat) ja vaatab, et 1) kõik pangakaardiga tulnud kliendid said tehingu sooritada(süsteemi testimine), 2) pangaautomaat andis igale inimesele tema soovitud summa ja juhuslikult kontojäägi kontrollijad erinevust ei leidnud(süsteemi terviklikkus) ja 3) automaadi töö oli reguleeritud seaduste ja panga enda reeglitega(vastavus seadustele).