Kirjutatud 2013. aasta kohalike volikogude valimiste vaatlemise käigus tehtud tähelepanekutel aga olukord on sama ka 2014. aasta mais toimuvatel Euroopa Parlamendi e-valimistel. Tekst ei muutunud 2015. RK järel ja nii tulevad ka KOV 2017 e-valimised.

Kui e-valimised on ausalt korraldatud, siis miks peavad ametnikud valetama selle kohta? Ausaid e-valimisi ei saa ehitada valetamisele!

Esimene vale. Tarkvara on nüüd avalik. Tegelikult on avalik ainult serveris kasutusel olev tarkvara ja sugugi mitte täies ulatuses. Täiesti salajane on suurema osa e-hääletuse protsessist moodustava valimisrakenduse tarkvara. Lisaks veel serverite seadistamise juures kasutatud tarkvara tootja utiliidid, millega “seadistati” serverit.
Lisatud 12.10.2017 järgnev kinnitus: VVK otsus 04.05.2017 link allikale https://www.riigiteataja.ee/akt/306052017001
29. Elektroonilise hääletamise kesksüsteemi, kontrollrakenduse ja auditirakenduse lähtekood avalikustatakse. Valijarakenduse lähtekoodi ei avalikustata.

Teine vale. E-valimised on auditeeritud. Tegelikult koostatakse audit ilma tarkvara auditeerimiseta ja see on rohkem osalusvaatluse moodi. Nimelt on audiitori ainus kohustus olla protseduuride juures kohal. Esmakordselt on nüüd plaanis valminud auditid ka avalikustada. Ühel koolitusel esitas Tarvi Martens väite, et need on ka siiani olnud avalikud aga ta ei suutnud mitu päeva hiljem neid veebilehel näidata ja oli sunnitud tõdema, et need olid avalikud ainult eraldi küsijatele ja pärast erafirma käest vastava loa saamist.
Lisatud 12.10.2017 Riigikogu valimise seadus § 482.  Elektroonilise hääletamise üldpõhimõtted
(4) Riigi valimisteenistus:
4) korraldab elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise, mille käigus infosüsteemide audiitor kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi testimise, süsteemi terviklikkuse ja riigi valimisteenistuse toimingute vastavust seadustele, käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel vastu võetud Vabariigi Valimiskomisjoni otsustele ning elektroonilise hääletamise dokumentatsioonile. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/125102016022

Pöörake tähelepanu, et auditeerimine ei puuduta tarkvara, vaid räägitakse laiemalt “mille käigus infosüsteemide audiitor kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi testimise, süsteemi terviklikkuse ja riigi valimisteenistuse toimingute vastavust seadustele.” See on selline auditeerimine kui “audiitor” seisab ATM-i kõrval (pangaautomaat) ja vaatab, et 1) kõik pangakaardiga tulnud kliendid said tehingu sooritada(süsteemi testimine), 2) pangaautomaat andis igale inimesele tema soovitud summa ja juhuslikult kontojäägi kontrollijad erinevust ei leidnud(süsteemi terviklikkus) ja 3) automaadi töö oli reguleeritud seaduste ja panga enda reeglitega(vastavus seadustele).

Vigu ei fikseerita ega selgitata. Ametlikus auditis ei kajastu fakt, et 2014. Euroopa Parlamendi valimiste elektrooniliste häälte lugemisel andis logifailide kontroll kriitilise vea teate. Selle kohta ütles Tarvi Martens, et “kopeerib selle arvutisse hilisemaks analüüsiks” aga sinna see jäigi. Ametlikult seda ei selgitatud. Juhtumist on tekst ja pildid aadressil: Valimispäeva õhtul e-häälte lugemisel.

Kolmas vale. E-valimiste juures on vaatlejad. Tegelikult oli serverite seadistamise juures kuni 4 vaatlejat, kellest ainult 2 olid kõik 3 päeva kohal. Seejuures jäi üks neist osalise ajaga kohal olnud vaatlejatest (Arne SDE-st) kahel päeval protsessi käigus magama.

Uus seadistamine oli 6., 7. ja 9. mail 2014 ning siis oli kohal peale autori veel 1 vaatleja. Huvi oli veelgi väiksem kui sügisel, sest koolitusi ei toimunud huviliste puudumisel ning samuti ei korraldatud proovihääletust (nagu toimus sügisel).

Lisatud 12.10.2017. Kogemus 2015. aasta RK valimistest oli sarnane, kus seadistamise juures oli kuni 3 vaatlejat. Serverite majutuskohas käis 1 inimene(vist). Seal pildistada või filmida ei lubatud. Turvakleebiste rida katkes koos serverite majutuskohta viimisega.

Minu esimene kaebus elektroonilise hääletuse korraldamise kohta lükati tagasi, sest olin ennast määratlenud valimiste vaatlejana. Valimispäeval 1.03.2015 ei toimunud e-häälte lugemise järel logifailide kontrolli(süsteemi tervikluse kontrolli) ega allkirjastanud valimiskomisjoni juht valimistulemust(meenutage eelnevat logifailide kriitilist viga 2014 valimistel). Need mõlemad toimusid pärast valimispäeva. Esitasin selle rikkumise kohta ametliku kaebuse, kuid Vabariigi Valimiskomisjon lükkas selle tagasi põhjendusega, et esitaja oli olnud valimiste vaatleja. Isegi kui oma otsuses olid tsiteerinud algset kaebust:
Logifailide kontrollimisest loobumine valimispäeval oli põhjus, miks kaebaja ei saanud isiklikult elektroonilise hääletamise seaduslikkuses veendunud olla ja seda kasutada. Kaebaja leiab, et Riigikogu valimise seadus ei näe ette e-häälte korduslugemist või tulemuste kindlakstegemist mõnel muul päeval kui valimispäeval ega ka tulemuse allkirjastamist päev hiljem, seda veel olukorras kui hääletamise serverid ja andmekandjad viidi esialgsest ruumist minema ja neid hoiti seadusega sätestamata tingimustes. Allikas: Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 81. https://www.riigiteataja.ee/akt/313032015001

Juhtunu näitas, et vaatlejat ei tunnistata rohkem kui mustkunstniku publikut, kes võib ainult aplodeerida ja kaasa kiita.

Neljas vale. E-valimised on neutraalised poliitiliste parteide suhtes. Tulemus näitab kõigilt senistelt valimistelt, et ülekaalukalt suurima osa e-hääli saab Eesti Reformierakond, seejärel IRL ja SDE. Erinevus jaoskondade häältega on sedavõrd suur, et seda võib nimetada anomaaliaks. Näiteks Norra ja Šveits on enda e-valimiste pilootide puhul saanud ligikaudu sarnased tulemused jaoskondade hääletamise tulemustega. Muidugi võib öelda, et mõne erakonna valijad ei kasuta arvutit ja selle pärast ei saa need parteid samas suurusjärgus e-hääli kui jaoskondades AGA tuludeklaratsioonidest esitatakse elektrooniliselt vist 97%. Seega saavad arvuti kasutamisega kord aastas (valimised on harvem) hakkama pea kõik Eesti tööealised(valimisõiguslikud) inimesed.

Viies vale. Peale Eesti kasutavad e-valimise veel teised riigid, nende hulgas nimetatakse Šveitsi ja Norrat. Tegelikult kasutas Šveitsis interneti teel valimist kuni 3 kantonit (praeguseks alles 1) ja seda kahekümne neljast. Norras on korraldatud 2011. ja 2013. aasta valimised vastavalt 20 ja 10 omavalitsuses aga riigis on neid üle kolmesaja. Seega on kasutamine alla 1/10 kõigist omavalitsustest. Norra lõpetas ametlikult katsetused internetis e-valimisega. Eesti on maailmas ainus riik interneti teel toimuvate e-valimistega kõigis valimiste ringkondades ja jaoskondades(ka seisuga 2017. märts).

Kokkuvõte.

Elektroonilised valimised on nagu mustkunsti trikk publikule. Vaatlejad ei näe ühtegi e-valijat ega tea süsteemi kõiki osasid. Nad on nagu publik, kes näeb mustkunstniku kübarast tõmmatavat jänest aga neid ei lasta kunagi lavale ega kulisside taha. Neil on vaid usk, et nii oligi nagu neile näidati. Kui soovite hääletada vabalt, salajaselt ja ausalt kokku loetud tulemustega valimistel, siis tehke seda sedeliga jaoskonnas.

Muudatused. Lisatud 12.10.2017 näiteid ja viiteid tarkvara avalikustamise, auditeerimise ja vaatlemise ulatuse kohta(1-3 vale).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga