Fakte e-valimiste kohta

Kirjutatud 2013. aasta kohalike volikogude valimiste vaatlemise käigus tehtud tähelepanekutel aga olukord on sama ka 2014. aasta mais toimuvatel Euroopa Parlamendi e-valimistel. Tekst ei muutunud 2015. RK järel ja nii tulevad ka KOV 2017 e-valimised.

Kui e-valimised on ausalt korraldatud, siis miks peavad ametnikud valetama selle kohta? Ausaid e-valimisi ei saa ehitada valetamisele!

Esimene vale. Tarkvara on nüüd avalik. Tegelikult on avalik ainult serveris kasutusel olev tarkvara ja sugugi mitte täies ulatuses. Täiesti salajane on suurema osa e-hääletuse protsessist moodustava valimisrakenduse tarkvara. Lisaks veel serverite seadistamise juures kasutatud tarkvara tootja utiliidid, millega “seadistati” serverit.

Teine vale. E-valimised on auditeeritud. Tegelikult koostatakse audit ilma tarkvara auditeerimiseta ja see on rohkem osalusvaatluse moodi. Nimelt on audiitori ainus kohustus olla protseduuride juures kohal. Esmakordselt on nüüd plaanis valminud auditid ka avalikustada. Ühel koolitusel esitas Tarvi Martens väite, et need on ka siiani olnud avalikud aga ta ei suutnud mitu päeva hiljem neid veebilehel näidata ja oli sunnitud tõdema, et need olid avalikud ainult eraldi küsijatele ja pärast erafirma käest vastava loa saamist.

Kolmas vale. E-valimiste juures on vaatlejad. Tegelikult oli serverite seadistamise juures kuni 4 vaatlejat, kellest ainult 2 olid kõik 3 päeva kohal. Seejuures jäi üks neist osalise ajaga kohal olnud vaatlejatest (Arne SDE-st) kahel päeval protsessi käigus magama.

Uus seadistamine oli 6., 7. ja 9. mail 2014 ning siis oli kohal peale autori veel 1 vaatleja. Huvi oli veelgi väiksem kui sügisel, sest koolitusi ei toimunud huviliste puudumisel ning samuti ei korraldatud proovihääletust (nagu toimus sügisel).

Neljas vale. E-valimised on neutraalised poliitiliste parteide suhtes. Tulemus näitab kõigilt senistelt valimistelt, et ülekaalukalt suurima osa e-hääli saab Eesti Reformierakond, seejärel IRL ja SDE. Erinevus jaoskondade häältega on sedavõrd suur, et seda võib nimetada anomaaliaks. Näiteks Norra ja Šveits on enda e-valimiste pilootide puhul saanud ligikaudu sarnased tulemused jaoskondade hääletamise tulemustega. Muidugi võib öelda, et mõne erakonna valijad ei kasuta arvutit ja selle pärast ei saa need parteid samas suurusjärgus e-hääli kui jaoskondades AGA tuludeklaratsioonidest esitatakse elektrooniliselt vist 97%. Seega saavad arvuti kasutamisega kord aastas (valimised on harvem) hakkama pea kõik Eesti tööealised(valimisõiguslikud) inimesed.

Viies vale. Peale Eesti kasutavad e-valimise veel teised riigid, nende hulgas nimetatakse Šveitsi ja Norrat. Tegelikult kasutas Šveitsis interneti teel valimist kuni 3 kantonit (praeguseks alles 1) ja seda kahekümne neljast. Norras on korraldatud 2011. ja 2013. aasta valimised vastavalt 20 ja 10 omavalitsuses aga riigis on neid üle kolmesaja. Seega on kasutamine alla 1/10 kõigist omavalitsustest. Norra lõpetas ametlikult katsetused internetis e-valimisega. Eesti on maailmas ainus riik interneti teel toimuvate e-valimistega kõigis valimiste ringkondades ja jaoskondades(ka seisuga 2017. märts).

Kokkuvõte.

Elektroonilised valimised on nagu mustkunsti trikk publikule. Vaatlejad ei näe ühtegi e-valijat ega tea süsteemi kõiki osasid. Nad on nagu publik, kes näeb mustkunstniku kübarast tõmmatavat jänest aga neid ei lasta kunagi lavale ega kulisside taha. Neil on vaid usk, et nii oligi nagu neile näidati. Kui soovite hääletada vabalt, salajaselt ja ausalt kokku loetud tulemustega valimistel, siis tehke seda sedeliga jaoskonnas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This blog is kept spam free by WP-SpamFree.