Parlamendis ei ole presidendi e-valimist

Panite tähele, et presidendi valimine on Riigikogus jätkuvalt paberi ja valimiskastiga? Neil on tööalaselt infosüsteem, kus antakse elektrooniliselt hääli eelnõudele ja see võimaldab ka salajast valimist (saali tablool kuvatakse valikute summat, mitte toolide värvi). Maksis kindlasti sadu tuhandeid. Tegelikult on paber ainus viis salajaselt hääletada ja valimiskabiin tagab valijale vabaduse (teda ei meelitata ega ähvardata, sest ta ei saa oma valikut tõestada). Sedeleid ja valimiskasti saab lõpmatult lugeda ja filmida, ilma turvariski põhjustamata(valija vabadust, salajasust), tulemust avalikult lugeda ja korduslugeda ning see on palju kordi odavam arvutiga valimisest.

Toon välja peamised eelised presidendi hääletamiseks paberist sedelitega:
1. Jaoskonnas toimub valimine valimisametnike nähes ja see välistab hääletaja mõjutamise.
2. Jaoskonnas paberil valimine on lõpuni salajane. Keegi ei näe valija poolt sedelile tehtud valikut. Pärast kasti laskmist on sedel anonüümne ehk seda ei saa seostada valijaga.
3. Jaoskonnas antud häälte lugemine on avalikult jälgitav ja tulemuse kujunemine seeläbi aus. Hääletaja jääb anonüümseks kogu protsessi jooksul.
4. Jaoskonnas loetud tulemus selgub avalikult ja selle põhjal koostatakse valimistulemuse protokoll. Elektroonilisel hääletamisel tuleb usaldada tarkvara, et see arvutas õigesti tulemused ja tal ei olnud koostaja poolt antud eesmärki, et mõni kandidaat saab endale ka mõne teise kandidaadi hääled.
5. Jaoskonnas paberil antud hääl on odavam kui elektrooniliselt antud hääl.
6. Eeltoodust lähtudes on igati põhjendatud, et parlament ise ei kasuta elektroonilist hääletamist salajaseks valimiseks ja kasutavad paberit hääletajale vabaduse ning hääle salajasuse tagamiseks.

Kirjutasin sellest ka ERR-i jaoks pikema loo “Kiri: miks riigikogu ei e-hääleta presidenti?
http://uudised.err.ee/v/arvamus/202faaa8-f2ed-4452-bb3b-9f0ca4ae4d7c/kiri-miks-riigikogu-ei-e-haaleta-presidenti

Eelnevatel aastatel on olnud vähemalt 1 kord, kus istung katkestati korduvalt vaheajaga, sest seaduseelnõu sai poolthääli ka tühjalt kohalt. Kahjuks ei fikseerinud selle toimumise aega. Pärast hääletust kuvatakse tehtud valikud tablool ka toolide ridade järgi ja nii märkaski üks Rahvaliidu või SDE liikmetest (vist oli Marrandi), et tema kõrval on ka hääl antud, kuigi tool oli tühi inimese puudumise tõttu. Juhataja võttis vaheaja, hääletust korrati ja jälle ilmus see fantoomhääl seaduseelnõule välja. Võeti uuesti tehniline vaheaeg. Kas järgmisel või ülejärgmisel korral prooviti nii, et see saadik pandi istuma hoopis teise tühja laua taha ja alles siis õnnestus tal hääletada ilma selle fantoomhääleta.

Lõpetage e-valimiste kulud

Reageerin 26. juuli 2016 teatele ERR-is ja Postimehes, mille järgi elektroonilise hääletamise tarkvara läheb täielikult ümberkirjutamisele. See on halvasti varjatud katse anda erafirmale tööd ehk raha e-valimiste süsteemiga.

Panen siia katked oma kommentaaridest, et neid mitte uuesti kirjutama hakata.

Kõiki hankeid ma ei pruugi teada aga 2005-2007 oli internetipanga sarnane tarkvara (maksis 10 miljonit krooni), siis alates 2009 EP ja KOV valimistest tuli valimisrakendus. See kirjutati täiesti uuesti 2011. RK valimisteks(räägiti koolitusel). Tarkvara kirjutati uuesti 2013. KOV valimisteks, sest oli lisandunud verifitseerimine. Selles sisaldus “turvalahendus,” et programm kuvas punast raami kui selle peal oli mõni teine aken. See maksis 37 472 eurot, mida on 3 korda rohkem kui VVK maksis uute plastikust hääletusurnide eest igasse jaoskonda.

Tegelik probleem on valimisjaoskonnast loobumine, mis liberaliseeris valimispettuse (häälte ost kodudest). Pabersedelite urniga ei lasta poliitikuid tänavatele ja kodudesse, et nad korjaksid endale poolthääli. Ma olen näinud lähedalt 3 viimast e-valimist ja minul on siiani teadmata kõik, mis puudutab valimistulemust koostavat tarkvara. Mitte segamini ajada elektroonilise valimise tarkvaraga, mille uuesti kirjutamisest praegu räägitakse. Olen ka varem toonud selle võrdluse, et mustkunstniku trikk laval on läbipaistvam kui Eestis valimistulemuse selgumine. Sisuliselt pole kordagi avaldatud jaoskondade tulemuste algandmeid, küll on järjepidevalt seiskunud valimistulemust kokkulugevad serverid(2009 EP, 2011 RK, 2014 EP, 2015 RK) ja nende ärkamine on toonud suuri muutusi. Olin ise tunnistajaks, kus 10 minutiga muutus EP valimiste tulemus: KE oli 2 kohta ja REF 1 aga siis oli järsku vastupidi.

Ühegi matemaatilise valemiga ei saa korvata valimisjaoskonda kui häälte ostu välistavat ja valija mõjutamist takistavat vahendit. Ega asendada hääletuskasti ja sedeleid, mida võib vaadata ilma turvaleket põhjustamata. Näiteks Hursti vaatas 2013. videot ja väitis, et nägi parooli aga nad ei vastanud mulle kunagi, mis oli parool. Samasuur risk kui teada isikukoodi ja sellest kirjutasin pikemalt 14.05.2014 arvamus.postimees.ee/2794324/virgo-kruve-valismaa-mainerunnak-e-valimiste-vastu .
Ma ei ole tehnoloogilise arengu vastu aga olen vabade, salajaste ning vaadeldavate valimiste poolt. Kahjuks e-valimised neid nõudeid ei täida. Isegi tarkvara uuendamisega. Tsiteeritud teksti lõpp.

Sattusin lugema Sven Sildniku teksti (Kivisildnik), kus oli sees fraas „miljoni vaese riik.“ Me ei saa loobuda jaoskondades valimisest, sest kõigil ei ole arvutit majanduslikel või muudel põhjustel (neil puudub vajadus ja oskus seda kasutada) ning järelikult on elektrooniline valimisviis lisa. See on sama kui pankadega, mis tänapäeval hoiavad pangakontoreid lahti väga väikse osa klientide tarbeks, sest valdav enamus toimetab arvutiga või maksab kaardiga. Samamoodi trükib Maksu- ja Tolliamet jätkuval maksudeklaratsioonide vorme paberil ja võtab neid ka vastu, kuigi suurusjärgus 97 protsenti tuludeklaratsioonidest esitatakse elektrooniliselt. Praegusel juhul on valimistega sedasi, et vaid 1/3 hääletab arvutiga, seejuures käib valimispäeval jaoskonnas selgelt rohkem inimesi kui eelneva 7 ööpäeva jooksul toimetab arvutis. Need näitajad leiab ülevalt statistika lehelt.

Tarkvara uuendamisest ei ole pääsu. Näiteks 2013. KOV valimisteks soetati sertifikaadid, mis pidid vastu pidama 4 aastat ja olema veel 2017 KOV jaoks kõlbulikud aga siis tuli välja, et NSA oli häkkinud sertifikaatide tootjat ning nii tuli 2014 EP valimisteks sertifikaadid uuendada.

Jaoskonnas filmimine ja pildistamine ei ole turvarisk, mis rikuks hääletaja vabadust või sedeli salajasust. Valimiskasti võib enne, valimiste ajal ja tulemuse kokkulugemisel kuitahes palju pildistada ja ikkagi ei ole turvariski. Tarvi Martens kindlasti on sellega päri aga tal on mingi oma agenda, mispärast ta hoiab seda hääbuvat tehnoloogiat stepslist välja tõmbamast ja maksab üha uusi summasid selle ümbertegemise eest. Muidugi võib olla eesmärk hoida e-valimiste idee autoreid Reformierakonnast võimul, sest nagu kirjutasin vahepeal, siis valimistulemuse kokkulugemine on üks must kast, mida ma pole kunagi näinud. Ma tean, et selleks on eraldi server või serverid aga neid pole ma kunagi näinud, mitte ühelgi valimisel. Sisuliselt läheb kaabel seina, elektrooniliselt antud häälte tulemusega (mida inimesed samuti ei kontrolli ja usaldavad programme) ning siis hüppab internetis teise kaabli kaudu välja valimistulemus, et Reformierakond võitis jälle valimised. Kui idee autorid jääksid 2. või 3. kohale, tunduksid tulemused kuidagi ausamad. Praegu on selline seis, et nad alustasid nende läbiviimist ja üha võidavad. Isegi olukorras, kus internetis kasvanud 18. aastaseid oli arvuliselt vähem kui 91. aastaseid. Jah, ma olen jõudnud järeldusele, et selline tulemus tuli liberaliseeritud häälteostu sisseviimisega, sest korraldajad ei ole tõestanud valimiste tarkvara ausust, valimiste tulemuse läbipaistvat kujunemist ega näidanud ennast seaduses toodud toimingute ja tähtaegade täitjana. Neil pole isegi julgust vastu vaielda, vaid VVK jättis kaebuse läbi vaatamata. Seejuures oli põhjendus ka Riigikohtu poolt ebaseaduslik, sest valimistoimingu vaidlustamiseks ei pea olema kodanik(hääleõigust omavad ka mittekodanikud ja teiste EL-i riikide kodanikud).

Viited:

Vabariigi valimiskomisjon soovib e-hääletamise süsteemi uuesti üles ehitada
uudised.err.ee/v/eesti/fe86efd4-9811-48cc-ae2b-234acd4e6c60/vabariigi-valimiskomisjon-soovib-e-haaletamise-susteemi-uuesti-ules-ehitada
Eesti e-hääletamise süsteem saab kõigile kättesaadavaks – kasvõi erakondadele
http://tehnika.postimees.ee/3778301/eesti-e-haaletamise-susteem-saab-koigile-kattesaadavaks-kasvoi-erakondadele?-kasvoi-erakondadele

Kiirmarsil 2017. a. e-valimiste võidu poole

Riigikogus käib kiirmarsil valimisseaduste muutmine, et praegused erakonnad võidaksid ka 2017. aasta valimised.

Seaduseelnõu 160 SE pöörab peapeale senise valimiste korraldamise. Võtab ära Vabariigi Valimiskomisjoni töö, annab valimiste võimu bürokraatidele Riigikogu valimiste osakonnast, mille põhjal moodustatakse Riigi Valimisteenistus ega muuda ühtegi e-valimiste puudust, mis ilmnesid 2015. aastal. Kui siiani valitses jaoskondades toimuvat Vabariigi Valimiskomisjon ja piirkondlikud komisjonid(linnas, maakonnas, vallas), siis nüüd võetakse palgale valimisjuhid, kes palkavad endale personali. Valimiste äraostmine muutus juht lihtsamaks.

Ära likvideeritakse varasem Elektroonilise Hääletamise Komisjon, mis ilmselgelt ei olnud oma töö kõrgusel 2015. aasta valimistel. Nad muutuvad nüüd ilma otsustusõiguseta bürokraatideks selle sama Riigi Valimisteenistuse juures. Propaganda mõttes kaob pildilt Tarvi Martens ja poodiumile tõuseb Priit Vinkel, kelle huvi 3 viimase elektroonilise valimise kohta oli ainult selline, et mis kell on vaja krüptovõtmed saavad inimesed kohale ajada.

Eelnõu esimene lugemine oli 17. veebruaril, muudatused tuli esitada 2. märtsiks. Komisjoni istung oli 8. märtsil (teisipäev), mitte ühtegi opositsiooni poolt tulnud parandust ei arvestatud ja läbi läksid ainult justiitsministeeriumi parandused. Reformierakonnal, IRL-il ja SDE-l ei olnud parandusi, mis tähendab nende rahulolu eelnõuga ja veendumust, et nad juba ongi valimiste võitjad. Dokument komisjoni otsustest avaldati reedel 11. märtsil. Saalis toimub II lugemine järgmisel teisipäeval 15. märtsil. See jätab sisuliselt esmaspäeva rohkem kui 90 Riigikogu saadiku jaoks, et tutvuda komisjoni otsusega(47 lehekülge)

Sisse jäävad puudused, et elektrooniliste häälte lugemist alustatakse valimispäeval kell 19. Kui see algaks koos jaoskondade sulgemisega kell 20, siis saaks kasutada foto ja videotehnikat elektrooniliste valimiste aususes veendumiseks. Praegu on just see argument, et jaoskonnad on veel lahti, mispärast ahistatakse vaatlemist hullemini kui mustkunstniku trikkidele jälilesaamist.

Elektroonilist hääletamist ei hakata jätkuvalt korraldama valimispäeval, nagu Põhiseaduses on kirjas – pühapäeval.

Kuigi nüüd on seaduses kirjas, et kaebuse saab esitada ka ametnike poolt seaduse täitmata jätmise peale, siis jätkuvalt toimub elektrooniliste häälte lugeminine Riigi Valimisteenistuse ja Vabariigi Valimiskomisjoni ühisel tööl ning selle kohta esitatavat kaebust peab lahendama Vabariigi Valimiskomisjon. Mina näen siin huvide konflikti, täpselt 2015. aasta sündmuste kordumist.

Eelnõu ei nõua valimiste tarkvara (valimisrakendus) auditeerimist ehk veendumist “valimiskasti” ausas töös.

Eelnõu ei näe ette võimalust elektroonilisi hääli korduslugeda kui esimesel korral ametnike poolt rikuti seadust või saadi tahtlikult vale tulemus(valimiste võitja). Näiteks paberil antud häältele on ette nähtud korduslugemise võimalus ja tulemuse kontroll.

Eelnõus säilib senine viga, et elektrooniliste valimiste tulemus sisestatakse serverisse ja pärast seda toimub valimiste süsteemi andmete tervikluse kontroll ja tulemuse allkirjastamine. Sellele vastab olukord, kus jaoskonnakomisjon teatab paberipakkide põhjal, et võitis Reformierakond ja järgmisel päeval nad kontrollivad, et seal pakis olid sedelid 2 pitseriga ehk keegi polnud lihtsalt tühje paberilehti nende hulka poetanud.

Kõige enam häirib mind uue bürokraatliku struktuuri rajamine(Riigi Valimisteenistus), mis hakkab pugema andmete varjamiseks igasuguste ametkondlike reeglite taha ja infot varjama. Kui Kaitseministeerium kasutab salastamist sõjaliste rajatiste kaitseks, siis Riigi Valimisteenistus saab samu ettekäändeid kasutada mille varjamiseks? Ainult oma äraostetud töö varjamiseks või töövigade varjamiseks. Kui varem olid juriidiliselt sõltumatud kohapealsed komisjonid ringkonnas või maakonnas, siis nüüd on alluvuslikud suhted Riigikogu ametnikelt üle kogu riigi ja see tähendab, et valimiste äraostmine muutus lihtsamaks. Vähem inimesi, suurema võimuga ja tulemuse ausus peidetakse ametkondlike tõkete taha.