Venemaa valimisjaoskondades toimuv oli kaamerate kaudu internetis nähtav. Eesmärk on valimiskomisjonide tegevuse avatuse ja läbipaistvuse tagamine ning valimispettuste avastamine.

18. märtsi 2018 presidendi valimistel oli 43 271 jaoskonda varustatud kaameratega, mille pilti edastati internetis vaadata soovijatele aadressil www.nashvybor2018.ru (tõlkes: meie valik 2018). Videokaameratega olid nähtavad 80 miljoni valija jaoskonnad ehk enamik. Eestis ei kasutatud varasematel valimistel videokaameraid. Erinevalt varasematest valimistest ei saanud seekord videopilti Eestist jälgida, sest arvutivõrgu IP oli keelatud. Eestis hääletas 22 tuhat Venemaa kodanikku.

Videopildi kättesaadavuse piiramist võib mõista pärast 2016. aasta USA presidendi valimisi, kus Hillary Clintoni kaotuse põhjusena nimetas kaotajat toetanud meedia „valimiste häkkimist,” mis hiljem kahanes “Venemaa sekkumiseks valimistesse.” Videopildiga saab märgata rikkumisi ja saada teada tegeliku valimissedeli täitjate arvu. Eestis on samuti piiratud elektroonilise hääletamise kohta tehtud videote avaldamist. Süsteemi seadistamine ja tulemuse lugemine avaldati KOV 2013 ja EP 2014 valimistel, kuid mitte RK 2015 ja KOV 2017 kohta. Sellega sulges Eesti valimiste läbiviimise videopildi enne Venemaad. Eestis pole ka ideed umbes 530 jaoskonna internetis nähtavaks tegemisest.

Vene valimise eripärad

Venemaa hääletab siiani ainult paberist sedelil, Eestis usutakse ka arvutifaili salajasust. Venemaa esimesed jaoskondadesse paigaldatud videokaameratega valimised toimusid 4. märtsil 2012 kui Vladimir Putin valiti taaskord presidendiks, pärast Dmitri Medvedjevi ühekordset ametiaega. Tookord oli tehnika umbes 10 tuhandes jaoskonnas. Esimene kaamera näitas üldpilti valimiste ruumist ja sedelite andmist valijatele, teine kaamera lähemalt valimiskasti ja sinna lastavaid sedeleid.

Venemaa valimiskaste eristab Eestist nende läbipaisvus ehk sedelite kogus on nähtav. Valija tehtud valikutega ülespoole langenud sedel on nähtav enne kui valija jõuab lahkuda jaoskonnast. Eestis kirjutab valija sedelile kandidaadi numbri, Venemaa sedel on suur paber, millel kõigi kandidaatide nimed ja valija märgistab oma valiku. Selliste sedelite lugemist on võimalik kiirendada läbi optilise tuvastamise ehk skanneerimise osades valimisjaoskondades. Pühapäeval lasi ka Vladimir Putin oma suure paberist valimissedeli skänneriga valimiskasti, mis tuvastas tema tehtud valiku enne sedeli valimiskasti kukkumist. Seda võib tinglikult nimetada ka elektrooniliseks hääletamiseks, sest kandidaatidele antud hääli loeb arvutisüsteem.

Teoreetiliselt on see võimalus valimistulemust „häkkida” sedelite tuvastamisel ja tulemuse lugemisel. USA-s algas „valimiste häkkimise” kahtlustamine just valimismasinaid kasutanud osariikidest, mille tulemused erinesid väheke pabersedeleid kasutanud osariikide tulemustest. Venemaal saaks pabersedeleid korduslugeda ja elektroonilise süsteemi häkkimise avastada, USA valimismasinad ja Eestis üle interneti valimine valija tahet tagantjärgi tuvastada ei võimalda.

Pärast Venemaa valimisi leitakse Lääne meedias tavaliselt, et valimine ei olnud vaba ega demokraatlik. Kahtlaseks peetakse nii valijate arvu kui võitja tulemust, Vladimir Putin 76,6 % häältest (56 206 514). Eesti presidendi valimise demokraatlikkuses ei kahelda, kuigi Kersti Kaljulaid sai 82,6 % häältest (81 häält 98-st, mis on 0,009 % kodanikest, keda 2015. oli 899 793). Me ei kahtle ka Soome presidendiks valitud Sauli Niinistö tulemuses 62,6 % häältest (1 875 342 häält 2 993 668-st).

Venemaa demokraatias võib olla puudusi aga presidendi otsevalimine nende hulka ei kuulu.

Loe lisaks varem kirjutatud teksti: Videokaamerad Venemaa Riigiduuma valimistel (21.09.2016)