Õppisin eelmistest 2015. toimunud valimistest, et ametnike sundimine seaduse täitmisele peab algama juba enne häälte kokkulugemist. Kaebused esitasin 5. oktoobril 2017 alanud elektroonilise hääletuse kohta 8. oktoobril.

Tegemist ei olnud millegi muuga kui seaduses toodud nõuete täitmata jätmisega. Paraku oli tulemus sarnane eelmise korraga, kuigi pool võitu ma siiski sain. Seekord arutasid ühte kaebust ja tegid otsuse seda eirata ning teisel juhul jällegi leidsid, et jätavad selle läbi vaatamata. Nüüd jookseb tähtaeg nende otsuste vaidlustamiseks Riigikohtus aga kahjuks tuleb enne kätte valimispäev ja häälte lugemine kui Riigikohus saaks otsuse teha. Oma kaebused saatsin pühapäeva esimesel öötunnil aga arutusele võeti need kolmapäeval kell 15 kui e-hääletuse lõpuni oli jäänud 3(!) tundi.  Otsuse sain kätte kolmapäeva õhtul. Ilmselt reede ennelõunal saadan ära vaidlustuse. Selle edasisaatmisega võivad ametnikud taaskord venitada järgmise tööpäevani, sest lisavad sellele kaasa omapoolsed selgitused.

OTSUS
Tallinn
11.10.2017 nr 34
Virgo Kruve kaebuse läbivaatamine
Kaebuse asjaolud
Virgo Kruve esitas 8. oktoobril 2017 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse selle kohta, et kuna
valimisrakendus ei võimaldanud tal 6. oktoobril 2017 elektroonilist hääletamist üritades hääletada tühja sedeliga võrdväärselt paberil hääletajatega, on tema valimise vabadust rikutud.
Kaebaja leiab, et elektrooniliseks hääletamiseks kasutatav valijarakendus ei vasta põhiseaduse ja
elektroonilist hääletamist sätestava Riigikogu valimise seaduse nõuetele. Põhiseaduse kohaselt on valimised vabad. Valimise vabaduse tagamiseks on seaduses ette nähtud ka tühja sedeli andmise vabadus, seda võimaldab pabersedeli puhul KOVVS § 54 ning see ei ole välistatud ka
elektroonilisel hääletamisel vastavalt RKVS § 48 4 lg-tele 3 ja 4.
Seetõttu taotleb kaebaja elektroonilise hääletamise korral tühja sedeliga hääletamise võimaluse
loomist, käesolevatel valimistel aga – arvestades seda, et paari päevaga ei ole võimalik valimisprogrammi muuta – elektroonilise hääletamise peatamist, häälte tühistamist ning valimispäeval jaoskonnas hääletamisele üleskutsumist.
Lisaks viitab kaebaja võimalusele, et juhul kui seadus elektrooniliselt tühja hääle andmist tõesti ei
võimalda, võib see regulatsioon olla põhiseadusega vastuolus.
Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused
1. KOVVS §-de 63 ja 64 kohaselt on huvitatud isikul, kelle õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud, võimalik taotleda valimiste korraldaja toimingu seadusevastaseks tunnistamist. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul vaidlustab kaebaja Riigi Valimisteenistuse tegevusetust elektroonilise hääletamise valijarakendusse sellise valiku lisamata jätmisel, millega isikul oleks võimalik hääletada ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit märgistamata.
2. RKVS § 48 4 lg 4 kohaselt märgistab valija elektroonilisel hääletamisel oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi, kelle poolt ta hääletab. Seega ei näe seadus ette võimalust elektroonilisel hääletamisel kehtetu sedeli andmiseks. Ka pabersedeliga hääletamisel ei näe seadus ette nn protestihääle andmise võimalust. KOVVS § 45 lg 4 kohaselt kirjutab valija hääletamissedelile selleks ette nähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.

3. Kehtetu sedeli tekkimine on pabersedeli täitmisega paratamatult kaasnev võimalik tagajärg.
Kehtetu (sh tühja) sedeli andmine ei ole valijale eraldi antud õigus, mida valijale elektroonilisel
hääletamisel tuleks tagada. KOVVS § 54 lg-s 8 loetletud hääletamissedelite kehtetuks
tunnistamise kriteeriumid, sealhulgas punkt 2, mille kohaselt loetakse kehtetuks hääletamissedel,
millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, ei ole valijale seadusega ette
nähtud õigus protestihääle andmiseks. Selle sätte alusel eraldatakse pabersedeliga hääletamisel
tekkinud kehtetud sedelid (nt sedelid, millel ei ole valija kirjutatud number loetav või millele valija
on ekslikult märkinud numbri, millele vastavat kandidaati vastava valimisringkonna nimekirjas ei
ole) kehtivate hääletamissedelite hulgast. Kehtetu hääle andmine ei ole valimisvabadusega seotud.
Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valijal peab olema võimalik oma tahet
takistamatult väljendada. Ka Riigikohus on märkinud, et seaduses ette nähtud erinevate
hääletamisviiside kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras ning kõikidele isikutele ei pea tagama
absoluutselt võrdseid võimalusi valimistoimingu üheviisiliseks teostamiseks (RKPJKo
01.09.2005 nr 3-4-1-13-05, p 24). Seega ei tingi pelgalt asjaolu, et pabersedeliga hääletamisel ei
ole võimalik välistada valija poolt sedeli rikkumist, sellise võimaluse loomise kohustust
elektroonilisel hääletamisel.
4. Et seadus ei näe tühja või muul põhjusel kehtetu sedeliga hääletamist eraldi ette, nähtub ka
sellest, et valimistulemuste kindlakstegemisel kehtetud hääled tähendust ei oma. KOVVS §-de 56
ja 56 1 kohaselt on nii lihtkvoodi kui ka erakondade ja valimisliitude viieprotsendilise
valimiskünnise arvutamise aluseks ainult valimisringkonnas antud kehtivad hääled. Kehtetud
hääletamissedelid lähevad küll arvesse hääletamisest osavõtnud valijate arvu kindlakstegemisel,
kuid valimistulemuste kindlakstegemist hääletamisest osavõtnute protsent ei mõjuta. Seetõttu
oleks hääletamissedelil kandidaatide registreerimisnumbrite kõrval tühja või kehtetu sedeli
andmise võimaluse väljapakkumine valija jaoks eksitav.
5. Ülaltoodust tulenevalt tuleb jätta kaebus rahuldamata.
Lähtudes KOVVS § 66 lõike 3 punktist 1 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:
Jätta Virgo Kruve kaebus rahuldamata.
Vastavalt KOVVS §-le 66 1 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega
rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Eerik
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

Ütlen kokkuvõtteks, et peaminister Andrus Ansipi ajast (2005) õnnestus Eestis realiseerida valimistel protestihääle ja vaba valimise likvideerimine, millega ei saanud hakkama isegi ENSV ajal ainus Eestimaa Kommunistlik partei, sest nende korraldatud valimistel sai valija anda tühja või rikutud sedeli. Siiski mitte täielikult, sest valimisjaoskond ja pabersedel on jätkuvalt alles. Järelikult on sellisest vabadusest ilmajätmisega diskrimineeritud elektroonilisi hääletajaid. Kasutage vaba ja salajase hääletuse võimalust pühapäeval 15. oktoobril jaoskonnas pabersedeli täitmisega. Kui tegite valiku arvutis, siis seda enam muuta ei saa ja tõenäoliselt ei tundnud te ka puudust valimise vabadusest.

Valimiste vaidlustamine 2017

You May Also Like

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.