Riigikohus tegi e-valimistega seoses 12.06.2019 otsuse 5-19-31, millega rahuldas Virgo Kruve kaebuse. Kaebust e-valimise kohta saab nüüd esitada kuni 5 päeva.

Tegemist on olulise otsusega, mis muutis kaebuse esitamise tähtaega Vabariigi Valimiskomisjonile sõltuvalt sellest, kas see lõppeb tööpäeval või puhkepäeval. “Kaebetähtaeg pikeneb siis, kui tähtpäev satub puhkepäevale, muudel juhtudel arvatakse puhkepäevad kaebetähtaja sisse.” Kaebus on Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja seaduses sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Järelikult pikenes kuni 5 päevani nii e-valimise kui jaoskonnas valimise toimingu peale kaebuse esitamise tähtaeg.

Kolmapäeval lõppenud elektrooniline hääletus tähendas varem kaebuse esitamist laupäeval kell 24.00 aga praeguse otsusega pikeneb see esmaspäeval 24.00-ni.

Katkend kohtu otsusest, mis selgitab Riigikohtu sellist seisukohta.

14. Kuna elektroonilise hääletamise toimingu peale kaebuse esitamise tähtaeg langes puhkepäevale (25. mai 2019), lõppes kaebetähtaeg esmaspäeval, 27. mail 2019. Seega oli V. Kruve 26. mai 2019. a kaebus tähtaegne ning Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse õigusvastaselt läbi vaatamata. Sellest lähtudes ja PSJKS § 46 lõike 1 punktile 1 tuginedes tühistab kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni 26. mai 2019. a otsuse nr 106 ning saadab asja Vabariigi Valimiskomisjonile uueks otsustamiseks. Kolleegium rahuldab V. Kruve 30. mai 2019. a kaebuse.

Allikas: Riigikohtu otsus 5-19-31/2:| Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 26.05.2019. a otsuse nr 106 peale.

Elektrooniline hääletamine lõppeb 4. päeval enne valimispäeva ehk kolmapäeval. Praktikas tuli kaebus esitada laupäeva õhtul 24.00 seisuga. Minu kaebusel oli allkiri 23.58 aga see saabus valimiste korraldaja serverisse kell 00.04 pühapäeval. Selle alusel oli Vabariigi Valimiskomisjon teinud sellel samal päeval otsuse, et kaebus ei olnud esitatud tähtaegselt.

2. EPVS § 70 lõige 1 sätestab, et kaebus esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates vaidlustatava toimingu tegemisest. EPVS sätestab tähtajad kaebuste esitamisel päevades ja tähtajad kaebuse läbivaatamiseks tööpäevades. Seega hakkas kaebuse esitamise tähtaeg kulgema 23.05.2019 ja lõppes 25.05.2019 kell 24.00. Euroopa Parlamendi valimistel ei kohaldu TsÜS § 136 lõige 8, mille kohaselt juhul kui tähtpäev satub puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. V. Kruve esitas kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile elektrooniliselt 26.05.2019 kell 00.04, st neljandal päeval pärast elektroonilise hääletamise lõppu. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega mööda lastes. Lähtudes EPVS § 70 lõikest 1 on määrav mitte kaebuse allkirjastamise aeg (25.05.2019 kell 23.58), vaid kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile esitamise aeg.

3. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, miks kaebetähtaeg on mööda lastud ega taotlenud tähtaja ennistamist vastavalt EPVS § 69 lõike 1 punktile 7.

4. EPVS § 69 lõige 3 sätestab, et kui kaebus on esitatud EPVS § 70 lõikes 1 ettenähtud korda rikkudes, võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata.

Allikas: Vabariigi Valimiskomisjoni 26. mai otsus nr 106 Virgo Kruve kaebuse kohta.

Oma kaebuses Riigikohtule tõin välja, et Vabariigi Valimiskomisjon võis tähtaja ületanud kaebuse jätta läbi vaatamata (EPVS § 71 lg 3.) aga tal ei olnud selleks kohustust. Tehtud otsus näitab valikut, et sisulisi vastuseid probleemile ei soovita anda.

Teiseks ei olnud valimiste toimingute tähtajad võrdselt arvestatud. Valimiste korraldajad on oma tegevusega pikendanud üle tähtaja elektroonilist hääletamist. EPVS § 37 lõike 2 punkti 3 järgi pidi elektrooniline hääletamine lõppema kell 18.00 aga need hääletajad, kes olid selleks ajaks alustanud, said hääle digitaalselt allkirjastada ka näiteks 18.25. Selle kohta oli minu teine kaebus, kus selline tähtaegade erinev tõlgendamine tuligi välja.

4. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab täiendavalt, et elektroonilise hääletamise viimasel päeval said pärast kella 18.00 valijarakenduses elektrooniliselt hääletada vaid need valijad, kes olid hääletamist alustanud enne kella 18.00. Vabariigi Valimiskomisjon käsitleb seda kui tähtaegselt alustatud toimingu lõpule viimist.

Allikas: Vabariigi Valimiskomisjoni 26.05.2019 otsus 105 Virgo Kruve kaebuse kohta.

Ma olin oma kaebuses Riigikohtule selle kohta kirjutanud: “Sama analoogiat kasutades, olin digitaalse hääle vormistanud 17.58 ehk 2 minutit enne seaduses toodud tähtaega aga minule kirjutas valimiste korraldaja, et tähtaegselt alustamine ei lugenud, sest nende serveri meelest viidi see lõpule 4 minutit pärast tähtaega. EPVS tähtajad on võrdsed nii elektroonilise hääletuse lõpetamise kui kaebuse esitamise suhtes aga praktikas käitutakse erinevalt.”

Tähtaegade arvutamine ei olnud võrdne ja minu puhul loeti tähtaja ületamiseks 4 minutit nende serveri järgi(äkki oli nende serveris probleem, mingi kontroll kirjale). Mina olin allkirjastanud dokumendi enne tähtaega, e-hääletaja saab allkirja anda 25 minutit pärast tähtaega. Lisaks ei teinud ametnikud selle kaebusega midagi järgneva 8 ja poole tunni jooksul, sest nad kogunesid alles kell 8.30. Kaebuste läbivaatamine toimus isegi kell 17.

Probleem on valimiste korraldaja serveris ka tagasiside puudumine ehk see asutus ei saada kinnitust kirja saabumise kohta. Teie saadate kirja ära aga selle kohta tagasisidet ei tule. Näiteks võisite olla kirja saatmisel serveris, mis oli blokeeritud. Isegi Eesti suurtel teenusepakkujatel esineb serverite blokeerimist, sest palju kasutajaid samas serveris võib kaotada kirjade saatmise õiguse kui ainult 1 kasutaja on teinud pahatahtlikult masspostituse(mida blokeeritakse IP aadresside põhiselt mustade nimekirjade järgi).

Kaebuse esitamise tähtaeg on 5 päeva

Tegemist on olulise otsusega, mis muutis kaebuse esitamise tähtaega sõltuvalt sellest, kas see lõppeb tööpäeval või puhkepäeval.Kaebetähtaeg pikeneb siis, kui tähtpäev satub puhkepäevale, muudel juhtudel arvatakse puhkepäevad kaebetähtaja sisse.”

Nii Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu kui Euroopa Parlamendi valimiste toimingute kohta saab kaebuse esitada 3 päeva jooksul. Seaduses ei ole eristatud töö- või puhkepäeva. Riigikohus selgitas analoogiate järgi, et kohtumenetluses arvestatakse tähtaega tööpäevade järgi ehk selle langemisel puhkepäevale, lükkub see edasi esimesele tööpäevale.

11. Euroopa Parlamendi valimise seadus ei sätesta täpsemaid reegleid kaebetähtaja arvutamiseks. EPVS § 70 lõige 1 nõuab üksnes, et kaebus tuleb Vabariigi Valimiskomisjonile esitada kolme päeva jooksul (vaidlustatava toimingu tegemisest või avalduse läbivaatamisest arvates). Ka Riigikohtule tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul (EPVS § 701 lõige 3). Riigikohtule esitatud kaebuse puhul tuleb arvestada PSJKS § 48 lõiget 1, mille kohaselt lähtutakse tähtaegade arvutamisel tsiviilkohtumenetluses sätestatud korrast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 62 lõige 1 viitab omakorda tsiviilseadustiku üldosa seadusele ning TsÜS § 136 lõige 8 näeb ette, et juhul, kui tahteavalduse tegemise tähtaja lõpp (tähtpäev) langeb puhkepäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel tööpäeval. Seega lõpeb täpselt samas sõnastuses normi puhul kaebetähtaeg Riigikohtule kaebuse esitamisel alati tööpäeval.

12. Sarnaselt on kaebetähtaja lõppemine sätestatud ka teistes kohtumenetluse harudes ning haldusmenetluse seaduses (HMS). Euroopa Parlamendi valimise seadusest ei leia vastust küsimusele, miks peaks kaebetähtaja arvutamine Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse puhul oluliselt eristuma teistest menetlustest. Seega võib tegu olla seaduse lüngaga, mida on võimalik täita analoogia korras. Kuigi Euroopa Parlamendi valimise seadus, samuti Riigikogu valimise seadus või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei viita haldusmenetluse seadusele, on Riigikohus leidnud, et analoogia korras saab valimiskomisjonide tegevuse suhtes kohaldada haldusmenetluse seadust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-24-05, punkt 11; 27. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-27-05, punkt 9; 2. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-5-09, punkt 16 jj ja 26. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-29-09, punkt 10 jj). Kolleegium leiab, et EPVS § 70 lõikes 1 nimetatud kaebuse tähtaja arvutamisel tuleb kohaldada HMS § 33 lõiget 3, mille järgi lõpeb juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval.

13. Selline tõlgendus ei muuda sisutühjaks Euroopa Parlamendi valimise seaduses erinevate tähtaegade määramist päevades või tööpäevades, samuti ei pikenda ebamõistlikult kaebuse lahendamise menetlust Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebetähtaeg pikeneb siis, kui tähtpäev satub puhkepäevale, muudel juhtudel arvatakse puhkepäevad kaebetähtaja sisse. Täpsemalt pikenevad eelkõige kaebetähtajad, mille arvutamine algab neljapäeval või reedel (esimesel juhul pikeneb tähtaeg viie päevani ja teisel juhul nelja päevani). Kui seadusandja siiski leiab, et Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse kaebetähtaega tuleb arvutada erinevalt teistes menetlustes kaebetähtaja arvutamise korrast, tuleks erisus sõnaselgelt seaduses sätestada.

Allikas: Riigikohtu otsus 5-19-31/2:| Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 26.05.2019. a otsuse nr 106 peale.

Seega leidis Riigikohus, et Vabariigi Valimiskomisjon oli oma otsust põhjendanud valesti: “Euroopa Parlamendi valimistel ei kohaldu TsÜS § 136 lõige 8, mille kohaselt juhul kui tähtpäev satub puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.”

Tegelikus elus tähendab see kaebuse esitamise pikenemist kuni 5 päevani, laupäevane tähtaeg on nüüd esmaspäeva õhtu. Peamine mõju on just elektroonilise hääletusele, mille läbiviimine lõppeb kolmapäeval ja varasem kaebuse esitamise tähtaeg laupäeva asemel saab olema esmaspäev. Minevikus on tehtud mitmeid läbi vaatamata jätmise otsuseid just selle põhjendusega, et kaebus ei olnud esitatud tähtaegselt. Kordan üle kaebuse mõiste: Kaebus on Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja seaduses sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale.

Olen elektroonilise hääletuse kohta alates 2015. aastast esitanud igal valimisel kaebuse ja kokku oli 4 valimise jooksul 9 kaebust. Need on Vabariigi Valimiskomisjon jätnud rahuldamata või läbi vaatamata. Ainult viimase puhul saavutasin Riigikohtus tulemuse, et Vabariigi Valimiskomisjoni tehtud otsus tühistati ja neid kohustati selle kaebuse kohta uus otsus tegema.

Ma tean üsna kindlalt, et minu algne kaebus jäetakse uuesti rahuldamata või halvemal juhul läbi vaatamata aga ometigi on see võit, sest valimiste korraldaja toimingut(näiteks e-valimisi) saab nüüd vaidlustada kuni 5 päeva jooksul. Elektroonilise hääletuse korral tuli varem kaebus esitada laupäeval 24.00 ja nüüd esmaspäeval 24.00.

Kokkuvõte. Selle Riigikohtu otsusega pikenes kaebuse (taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming) esitamise tähtaeg kuni 5 päevani tingimusel, et tähtpäev satub puhkepäevale. Kui kaebuse tähtaeg oleks olnud tööpäeval, siis ei oma tähtsust kaebuse allkirjastamine enne tähtaega, vaid selle jõudmine valimiste korraldaja kätte. Minu 2 kaebust märtsis lükati tagasi just sellise põhjendusega, et allkirjastamine sai tehniliste probleemide pärast lõpetatud 2 minutit pärast tähtaega(tööpäeval). Otsus mõjutab nii elektroonilise hääletuse kui jaoskonnas paberil hääletamise toiminguid ning samuti Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste edasikaebamist Riigikohtusse, mille tähtaeg võib nüüd samuti pikeneda sõltuvalt kaebetähtajast tööpäeval või puhkepäeval.

Kahjuks pean lõpuks kirjutama, et elektroonilise hääletuse probleemide kõrvaldamist ei ole oodata, sest Riigikohtu otsuse lõpus vihjatakse vastupidist. “15. Riigikohus on varem juba lahendanud V. Kruve sarnase sisuga kaebuse ega pidanud elektroonilise hääletamise regulatsiooni põhiseadusvastaseks (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 24. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 5-17-32/2). Kolleegiumi hinnangul ei nähtu praegusest kaebusest asjaolusid, mis võiksid tingida Riigikohtu varasema seisukoha muutmise.”

Virgo Kruve võit Riigikohtus

You May Also Like

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.